Mõisted antiikkirjandusest

Achilleuse kand - inimese ainus nõrk koht.  Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks.

Ambroosia - jumalate toit. Kes iganes seda tarbib, on pidevalt kujutatud surematuks.

Arkaadia - maakond Peloponnesuse piirkonnas, seda kujutatakse idülliliselt karjakasvatusega tegeleva piirkonnana, nimi on tulnud Zeusi ja Kallisto poja Arkase järgi, kes oli arkaadlaste esiisa.

Skylla ja Charybdis - kaks halba varianti. Müütiliselt kaljud meres, mis hävitavad laevad nende teel. Kaks koletist Odysseuse mereteel, kes valvasid sissepääru teise merre.

Demoklese mõõk - näitab mööduvust, eelkõige oma positsiooni mööduvust. Damokles oli õukondlane, kes polnud rahul oma seisusega. Valitseja kutsus ta seejärel õhtusöögile, kus pakkus kuninglikku sööki, kuid samal ajal rippus Damoklese pea kohal mõõk, mis oli kinni vaid ühe hobusejõhviga. Ainuke võimalus ohust pääseda oli mõnudest loobuda. Nii sai Damokles õpetuse, et rikkus ja edu ei kaitse ohtude eest.

Elektra kompleks - tüdrukutel alateadvuslik soov võistelda ja võib -olla ka tappa oma ema, et abielluda isaga.

Fööniks - tulilind, mis sümboliseerib elu ja suma vaheldumist, ülestõusmist ja surematust. Usutakse, et fööniksi pisarad tervendavad haavu ja toovad lohutust väsinud hingedesse.

Gordioni sõlm - raske probleem, selle raiumine tähendab kiiret ja effektiivset lahendamist. Olevat kunagi teinud üks kuningas selle sõlme ja väidetavalt pidavat selle lõhkuja saama Aasia valitsejaks. Aleksander Suur üritas lahti harutada, kuid lõpuks raius läbi.

Hapud viinamarjad - vares sööb puu otsas viinamarju, rebane tahab ka, aga ei ulata ja siis annab alla ja ütleb, et viinamarjad ongi hapud. Kui tahad, aga ei jõua pingutada, siis ütled, et ei tahagi.

Kentaurid - loomjumalused, pool -inimesed pool -hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron.

Kerberos - Hadese kolmepealine draakonisabaga koer, kes valvab Allilma väravat, lastes sisse kõik hinged, kuid välja mitte ühtegi.

Kimäär - eest lõvi, tagant madu, keskelt sokk, purskas tuld. Bellerophon alistas ta. Nii nimetatakse ka muid mitmest erinevast osast kokku pandud olendeid.

Kirke - kauneim ja ilusaim nõid, muutis kõik lähedusse tulnud mehed seaks nii, et nende mõistus jäi alles. Kõik Odysseuse kaaslased muudeti sigadeks, kuid O oli piisavalt kaval, et Hermese abiga Kirke üle kavaldada ning Kirke vabastas kõik O mehed.

Kreeka kalendid - aeg või olukord, mis ei eksisteeri või ei hakkagi eksisteerima.

Kroisos - Lüüdia viimane kuningas, annetas Delfile, oli väga helde. Läks Delfi oraakli juurde ja see ennustas talle, et kui ta läheb üle ühe jõe, siis üks väga võimas riik kaob. Kroisos arvas, et see on kindlasti Pärsia, aga kui ta sealt üle kõndis, siis kadus hoopis Lüüdia.

Kuldvillak - kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks.

Küllusesarv - puuvilju ja lilli täis sarv.

Labürint - tuntuim labürint on Midase palvel Daidalose poolt ehitatud Minotauruse labürint. Seal elas koletis, kes sõi iga päev ära 7 naist ja 7 meest.

maailma naba - kivi Delfis, mida arvatakse olevat maailma nabaks.

Medeia katel - Medeia armus meeletult Iasonisse ja tegi palju patte tema pärast ning aitas teda kõiges. Reetis ka oma isa ja venna I pärast. I aga jättis M maha ning seetõttu tappis M I pruudi ning oma ja I lapsed. Platooniline armastus. Iluravi, kaotatud nooruse igatsus.

Medusa - surelik koletis, kes elas oma õdedega Okeanose taga kauges läänes. Neil olid maod juuste asemel ja kõik, kes neid vaatasid, muutusid kohe kivideks. Persesus tappis ta ja viis enda aitajale, Athenale, Medusa pea. Medusa läks allmaailma nagu kõik ja seal ta pilk ei kivistanud.

Mentor - Odysseuse sõber, kellele viimane usaldas Trooja sõtta minnes majapidamise. Ka kogenud ja tark nõuandja ning õpetaja.

Midas - või kuningas Midas muutis kõik, mida ta katsus puhtaks kullaks.

Minotaurus - härja peaga ja mehe kehaga koletis, kes asus keset labürinti.

Muusad - kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale.

Nektar - jumalate jook.

Oidipuse kompleks - poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga.

Pandora laegas - tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb.

Parnassos - seal asusid muusad.

Penelope kudumistöö - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus.

Prokrustese säng -  Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid.

Polykratese sõrmus -  Amasis arvas, et Polykrates on liiga jõukas ja soovitas tal minema visata tema kõige hinnalisema eseme. P järgis ta soovitust ja viskas ära oma kalliskividega kaetud sõrmuse. Mõni päev hiljem püüdis kalamees ühe suure kala ja tahtis seda jagada türannidega. Samal ajal P kokad valmistasid seda kala söömiseks ette ja leidsid sealt sõrmuse. P rääkis sellest Amasisele ja too katkestas nende liidu, arvates, et sellise vedamisega mees leiab hukatusliku lõpu.

Pyrrhose võit - väljend, mis pärineb kuningas Pyrrhoselt, kui nad võitsid lahingu.

Sisyphose töö - Sisyphos peab allmaailmas veeretama kõrge mäe otsa kaljurahnu, mis alailma tagasi veereb. Ta teeb seda vankumatult ja ülima energiaga, aga iseenesest täiesti mõttetut tööd.

Tantalose piinad - Tantalos tappis oma poja ja pakkus seda enda pool einestavatele jumalatele. Jumalad said aga väga kurjaks ja karistuseks pidi  Tantalos neetuna seisma allmaailmas näljasena ja janusena vees, mis jooma kummardades maasse imbus, pea kohal puuviljad, mis tema käehaarde eest kaugenesid.

Tüliõun -  Et Erist polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole, heitis ta kättemaksuks külaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: „Kõige kaunimale“. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise.  Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks.

Võõraste sulgedega ehtima - teiste inimeste vooruste või saavutuste omastamine.

Moirad - vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena. Esimene ketrab elulõnga, teine määrab selle pikkuse ja kolmas lõikab lõnga läbi.Moirad määrasid igaühe, ka jumalate saatuse. See andis neile teatud võimu ja nad ei kartnud kedagi, vastupidi, isegi Zeus pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku.

Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks.

Atlantis - Euroopast lääne pool asuv muinasjutuline manner, suurem kui Aasia ja Aafrika kokku. Seda valitsevad rikkad ja võimsad kuningad, kes tahavad alistada kogu maailma, kuid ei saa jagu vaid Ateenast.

Atlas - hiiglane, kes maailmaruumi lääneservad hoiab oma pea ja kätega ülal taevavõlvi. Kui Herakles pidi ära tooma kuldsed õunad, mida peale kolme neiu valvas veel surematu sajapealine lohe, palus ta Atlast, et see nopiks talle kolm õuna, lubades ise vahepeal taevast hoida. Atlas tõi õunad, kuid ei tahtnud enam rasket koormat kanda. Siis tegi Herakles, nagu halistuks ta saatusele: ta tahab vaid nööri endale ümber pea siduda, et see ei mõraneks. Atlas pani selle peale õunad maha ja toetas taevavõlvi. Herakles aga võttis õunad ning jättis Atlase oma kohale seisma.

Pegasos - tiivuline hobune, kelle sünnitas surev Medusa. Pegasos aitas Bellerophonil Kimääri tappa, lennates koletise kohal ja B sai ta nooltega surmata. Pegasose kabjalöögist tekkis muusade mäel allikas, seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu ja luuletajate kõrgelennulisuse sümbol.

Harpüia - linnu ja inimese vahepealne olend, kellele omistatakse kõiki kurje ja halbu omadusi – nad on kiskjalikud, vägivaldsed, vaenulikud, haisvad ning nende eluviiside kirjeldamiseks ei leidu sobivaid sõnu.

Lethe - allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu.