Kuningas
Oidipus
*
"Kuningas Oidipus" on Ateena näitekirjaniku Sophoklese
värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr.
* Tragöödia
süžee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest,
kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega.
Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga
halastas lapsele ning jättis ta ellu.
Suureks
kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei
tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose
tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta
abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks.
Kui Teebat
tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning
kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma
abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma
päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites
poos Iokaste end üles.
* Kuningas
Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa
Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja
abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa
enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus
temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja –ema juurest, kuna ta ei
teadnud, et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks
vanker, kus sees oli Laios. Kuna Oidipus oli kiirelt vihastuv ja vanker ei
läinud tema tee pealt eest, tappis ta kõik vankris olnud, välja arvatud ühe,
kes jäi elama. Kui Oidipus jõudis Teeba linna jõudis alistas ta Sphinksi, kes
hoidis linna enda võimu all. Kuna Laios oli surnud ja Oidipus aitas linna
päästa, sai ta kuningaks ja ta abiellus enda emaga. Ja nii saigi ettekuulutus
tõeks, ilma et keegi sellest oleks teadnud. Paari aasta pärast tabas Teebat
katk ja ainuke viis sellest pääsemiseks oli leida üles Laiose tapja. Nii hakkaski
Oidipus tõde otsima. Ta lubas, et Laiose tapja peab kas ära tapma või maalt
välja saadetama. Kui Oidipus sai lõpuks teada, et tema on tapja, ei taganenud
ta enda otsusest vaid läks Teebast ära ja ta karistas ennast veel rohkemgi kui
pidi...
* Jutt käib
noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma
ettekuulutatud saatust muuta.Ta näitab ka inimese vabatahet mis võitleb pimeda
saatuse vastu.
Teose alguses
oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi.
Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja
ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta.
"Kuningas
Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba
linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma
valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees.
Ka raamatu
kangelane armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis.
Kuuldes
ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab
inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes
tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas
ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on
mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda
valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu
silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist
hüljatuna maapakku. Iseloomult on mees
heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta
oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise
ongi Laiose hukkaja.
Ka Kreon kui
kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures
on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti.
Iokaste on
naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem
talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
Jumalaid
iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes
võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes
needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide
inimeste saatuste taga.
* Saatus on midagi sellist, mis on inimesele
kõrgemalt poolt ette määratud ja see otsekui ei sõltuks inimesest endast, ei
sõltu tema valikutest ja tegudest. Delfi oraakel on kuulutanud Teeba kuningale
Laiosele, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema abikaasaga ehk oma emaga.
Oidipus sai omakorda oraaklilt hoiatuse, et ta oleks ettevaatlik, sest võib
juhtuda, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Mida teevad mõlemad mehed,
et oma saatusest pääseda? Laios laseb oma alluval vastsündinud poisslapse
tappa. Oidipus lahkub aga oma arvatavate vanemate juurest kavatsusega mitte
kunagi tagasi tulla. Nad võtavad need otsused vastu oma vabal tahtel, sest
arvavad, et sellega on olukord lahendatud ja saatus üle kavaldatud. Kuid nad ei
tea kogu tõde. Laios ei tea, et tema poeg jääb ellu ja kasvab üles ning, et nad
kohtuvad mägiteel.
Oidipus ei
tea, et teda kasvatanud inimesed ei ole tema pärisvanemad ning, et mees, kelle
ta mägedes raevuhoos tapab, on tema lihane isa. Kohtudes käituvad Laios ja
Oidipus vastavalt oma iseloomule. Mõlemad on uhked ja ülbed ning konflikt
mägiteel lõppeb vanema mehe surmaga. Esimene ettekuulutus on sellega täitunud.
Oidipus jõuab nüüd Teeba linna, mille ta päästab kohutava sfinksi käest. Tänuks
selle eest saab Oidipus Teeba valitsejaks ja naiseks Laiose lese ehk oma ema.
Nüüd läheb täide ka oraakli teine ennustus. Aastaid hiljem, kui Oidipus on juba
nelja lapse isa ja õnnelikus abielus, kui tema riik on õitsev ja võimas, tabab
Teebat katk. Delfi oraakel on kuulutanud, et katk kaob siis kui karistatakse
Laiose mõrvarit. Oidipuse traagika seisneb selles, et ta soovib siiralt oma
riiki ja rahvast needusest päästa ning mõrvarit leida, teadmata ise, et tema
ongi see mõrtsukas. Ta neab mõrtsukat ja lubab sellele karmi karistust, teadmata,
et on iseenda ära neednud. Kui asjaolud selguvad, siis Oidipuse ema ja naine
Iokaste tapab enda ning Oidipus torkab endal silmad välja.
Tundub, et
Oidipus ei ole sellist saatust ära teeninud. Tema kannatused on liiga rängad.
Süüd pehmendavateks asjaoludeks on see, et ta enda arvates tegi kõik
ettekuulutuse täideminemise vältimiseks ning võttis otsuseid vastu teadmata
kogu tõde. See lugu jutustab saatuse vältimatusest ja õnne muutlikusest ning
näitab kui piiratud on inimese tarkus. Iga otsus ja tegevus võib põhjustada
kannatusi ja hukatust, sest inimene ei näe ette tulevikku ega oska vältida oma
tegude halbu tagajärgi.
*
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka
tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.)
poolt.
Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on
säilinud vaid 7 tragöödiat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar