Teose sündmustik
toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk.
Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja
soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta armastab oma rahvast ning on nende
päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus
pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole
võimalik muuta. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka
jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte
mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja.
Kreon kui kuninga sõber ja
abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees
on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti.
Iokaste on naiselik ning
linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4
last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo
(labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose
materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Teose stiil on
poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid
kirjeldab ja kommenteerib koor.
Oidipuse
isa oli saanud ettekuulutuse, et Oidipus tapab täiskasvanuks saades oma isa ja
abiellub oma emaga. Selle vältimiseks andis ta
Oidipuse karjasele, et too Oidipuse tapaks. Karjane aga halastas lapsele
ja jättis Oidipuse ellu.
Täiskasvanuks
saades sai Oidipusest Teeba kuningas, tema riigis levis aga katk. Kuna keegi ei
osanud katku ravida, saatis Oidipus oma nõuniku Kreoni Delfi linna küsima,
kuidas oma riiki päästa. Proiboselt vastas, et Teebas elab Laiose tapja. Katku peatamiseks
tuleb mõrvar maalt välja saata. Kreon röökis seda edasi ka Oidipusele. Seda
kuuldes hakkas riigi valitseja kiiresti tapjat otsima. Varsti ütles Treiseias Oidipusele, et Oidipus ongi Laiose mõrvar ning
ta saadeti karistuseks linnast välja. Oidipus saatis minema ka Kreoni, kes
olevat nimetanud Oidipust mõrvariks.
Mõni
aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi
oli Laiose tapnud, teadmate kellega on
tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõrkes. Kuna Oidipus ei
teadnud kust ta pärit on, lasi ta linna kutsuda karjase, kes ta saadikule
andis.
Too
rääkis Oidipusile, et Laios oli tema isa ja Iokaste oli tema ema. Seega oli
ettekuulutus läinud täide.
Uudisest
mõistuse kaotanud Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi end maalt
välja saata. Enne seda palus ta Kreonil oma tütarde eest hooltseda, keda enam
keegi ei sallinud. Meeleheites Iokaste poos end üles.
Autor tahab oma
teoses öelda lugejale, et igale inimesele on kindel saatus ette määratud ja seda
ei saa muuta. Mina sellega päris ei nõustu, sest ma arvan, et igal inimesel on
ise võimalik mingil määral oma saatust mõjutada.
Mulle isiklikult
"Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati
oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku
süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus.
See teos õpetas
mulle, et alati ei tuleks süüdlast otsida teiste inimeste hulgast, vaid vahel
ka oma tegusid vaadata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar