Kuningas Oidipus
Kuningas Oidipus räägib mehest,
kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud,
määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios
proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele
jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja
põgenes enda kasuisa ja –ema juurest, kuna ta ei teadnud, et need pole tema
päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker, kus sees oli Laios. Kuna Oidipus
oli kiirelt vihastuv ja vanker ei läinud tema tee pealt eest, tappis ta kõik
vankris olnud, välja arvatud ühe, kes jäi elama. Kui Oidipus jõudis Teeba linna
jõudis alistas ta Sphinksi, kes hoidis linna enda võimu all. Kuna Laios oli
surnud ja Oidipus aitas linna päästa, sai ta kuningaks ja ta abiellus enda
emaga. Ja nii saigi ettekuulutus tõeks, ilma et keegi sellest oleks teadnud.
Paari aasta pärast tabas Teebat katk ja ainuke viis sellest pääsemiseks oli
leida üles Laiose tapja. Nii hakkaski Oidipus tõde otsima. Ta lubas, et Laiose
tapja peab kas ära tapma või maalt välja saadetama. Kui Oidipus sai lõpuks
teada, et tema on tapja, ei taganenud ta enda otsusest vaid läks Teebast ära ja
ta karistas ennast veel rohkemgi kui pidi.
Kui Kuningas Oidipust lugeda, leiab
sealt väga palju jooni tänapäeva inimeste käitumistega ja sealt leiab palju
õpetusi. Üks oluline õpetus on Oidipuses see, et ükski pahategu ei jää
karistama ning sinu teo pärast või kannatada ka sinu järeltulijad, kes milleski
süüdi pole. Oidipuses tuleb see nii välja, et Laios tegi pattu, aga sellepärast
kannatavad nii tema kui ka tema sugulased.
Ennem mõtle ja siis tegutse. Kui
Oidipus oleks mõelnud, enne paljude inimeste ära tapmist, poleks nii kohutav
enne täide läinud. Kui kõik inimesed mõtleks ennem ja siis alles tegutseks,
oleks paljud kohutavad asjad tegemata jäänud.
Kui sa midagi oleks öelnud, pead sa
seda ka täitma, sest muidu ei ole sa usaldusväärne. Kuigi Oidipus oli ise
Laisoe tapja, tegutses ta ikka nii nagu ta oli lubanud ja veel hulleminigi. Ta
armastas enda rahvast ja ei tahtnud enda usaldusväärsust nende silmis kaotada
sellega, et ei täida enda antud käsku.
Kanna hoolt oma lähedaste eest.
Oidipus tundis muret enda rahva pärast, kui linna tabas katk. Ta saatis oma
nõuniku uurima kuidas linn saaks vabaks katkust. Iga inimene peab hoolitsema ja
muret tundma enda lähedaste eest ja aitama neid, nii nagu tegi Oidipus.
Ära jäta ütlemata tõde. Karjane
oleks pidanud kohe peale mõrva minema ja rääkima, kes oli mõrvar, mitte kartma.
Nii oleks ära hoitud suur verepilastus. Ükskõik kui raske see ei ole, on tõde
alati kõige tähtsam ning kui see tuleb alles kaua aega hiljem välja, võib olla
juba liiga hilja midagi heastada.
Armasta enda lähedasi. Kui Oidipus
sai teada temale määratud ettekuulutusest, põgenes ta enda ema ja isa juurest,
kuna ta armastas neid, et nendele nii palju liiga teha. Kuigi need ei olnud
Oidipuse pärisvanemad, olid nad ikkagi ta üles kasvatanud ja teda hoidnud.
Raamatust „Kuningas Oidipus” võib
väga palju õpetussõnu leida, kuigi see on pärit juba antiikajast. See näitab
seda, et juba antiikaja inimesed tähtsustasid seda, mida praegugi peavad
inimesed tähtsustama. Ning õpetused, mis sealt leiab on siiamaani õiged.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar